Tere!

Tere, armas lugeja!

Oled klikkinud lingile, mis loodetavasti toob mingi aja perioodi jooksul Sulle lohutust inimeseks olemisel, kui ka mitmel muul moel – näiteks ema rollis olemisel. Algus võib olla lugemisel veidi konarlik ning jäämine suure küsimärgi all, aga loodan, et annad mulle aega ja andestad vead.

Räägin veidi endast, et Sul oleks aimu, kellest Sa lugema hakkad.

Olen 33 aastat siin ilmas elanud ning saanud piisavalt ehk saanud teadmisi, kuidas elu elada. Mul on abikaasa, kaks imearmsat last ning kaks kassi mahuvad ka meie perepilti! Olen emaks soovinud alati saada, küsimusi küsimata. Pikalt olen olnud nii öelda elukutseta ja ega siiani tegelikult ei tea ma, mida soovin teha. Suuri oskusi, mida CV-sse kirjutada, neid ei ole. Kui vaid makrooniküpsetaja oleks amet, millega saaks ära elada, siis see ma oleks. Olen katsetav pagar-kondiiter koduseinte vahel ning enne esimese lapsega hoolduspuhkusele jäämist olin ma Elronis vormikandev klienditeenindaja. See töö oli see, mis pani minu silma särama ja nautisin igat sekundit sellest. Läheksin sinna tagasi, aga kahjuks oma kahe väikse lapse kõrvalt ei saa seda tööd teha. Mulle meeldib pusletada, Sudokusi lahendada, kirjutada, Netflixist ja muudest tasulistest kohtades sarju vaadata.

Õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis raudteetransporti, kuigi hetkel viibin akadeemilisel, siis proovin midagi ära tehtud saada. Armastan unistada, analüüsida inimesi ning vahel tuleb ka luule minu seest. Proovin igas päevas leida midagi positiivset ja tunda väikestest asjadest rõõmu ja nii saabki elada küll.

Uute postitusteni!